Miks kasvatada rabarberit?
Rabarber (Rheum rhabarbarum) on tatraliste sugukonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. Teda kasutatakse eelkõige söögi-, joogi- ja meditsiinisektoris. Rabarber on viimasel ajal ilma teinud just joogitootmises oma kerge värskendava suvise maitse tõttu.
Lisaks õun- ja sidrunhappele on rabarber rikas ka muude vajalike ainete poolest: varred sisaldavad rohkesti kaaliumi (300 mg 100 grammis), mõõdukalt fosforit, kaltsiumi ja rauda. Leidub ka B-rühma vitamiine, vähesel määral C-vitamiini, ensüüme ja karotenoide. Rabarberis on väärtuslikku glükosiidi, millel on organismile nõrk naissuguhormoonilaadne toime. Samuti leidub märkimisväärselt kiudaineid, mis on vajalikud normaalseks seedimiseks.
Otseselt vitamiinipommiks rabarberit lugeda ei saa, kuid ometi mõjub see ergutavalt. Rabarber on muutunud kaalujälgitaje hulgas populaarseks oma energiavaseuse tõttu, sest temas on väga vähe süsivesikuid, puuduvad rasv ja valgud.
Rabarber oli üks esimesi Hiinast toodavaid ravimtaimi. Rabarberis leiduv pigment, mida kutsutakse parietiiniks, võib tappa inimesel leukeemiarakud juba kahe päevaga. Seda on testitud laboris hiirte peal. Rabarberi juurtes ja vartes on rikkalikult emodiini ja reiini. Need ained on lahtistava toimega ja seega kasutatakse neid ka kaalulangetusravimina. Risoomid sisaldavad ühendeid, mis vähendavad veresuhkru sisaldust.
Poulton’s Red
