Talipirn. Heades hoiutingimustes võivad pirnid säilida märtsini.
Vili keskmine, viljakest kaetud korkkoe laikudega. Põhivärv koristamise ajal (oktoobris) roheline, küpsemisel muutub kollaseks. Kattevärv roosa laiguna.
Viljaliha mahlane, kivisrakkudeta, väga hea maitsega.
Puu keskmise või nõrga kasvuga, varaviljuv ja saagikas. Iseviljuv.
Sügispirn. Hilisem sort, mida saab kasutada pikema aja vältel. Viljad koristatakse oktoobri alguses, säilivad kolm kuni neli nädalat.
Vili keskmine kuni suur, piklik, pudelikujuline. Põhivärvus roheline, küpsena kollakasroheline, kohati puna laiguna või peente triipudena. Viljaliha sulav, ilma kivisrakkudeta, valge, mahlane ja magus. Saagikas.
Puu keskmise või tugeva kasvuga, varaviljuv. Talvekindlus nõrgavõitu. Kärntõvekindlus rahuldav.
Suvipirn, valmib augustis.
Vili on suur (140g), pirnikujuline. Koor on roheline, kaetud telliskivipunase marmorja triipudega punaga. Viljaliha on valge, mahlane, hapukasmagus. Väga hea maitsega.
Puu on keskmise kasvutugevusega. Suhteliselt külmakindel, kärntõppe nakatub keskmiselt. Saagikus suur, regulaarne.
Sügispirn, septembris, heades tingimustes võib säilida novembrini.
Pirn on keskmise suurusega (50–70 g), varieeruva kuju ja suurusega, ovaalpirnjad (viljastunud pirnidel) kuni piklikpirnjad (seemneteta pirnidel). Põhivärv on roheline kuni kollane, mis on kohati triibulise või lauspunaga. Viljaliha on valge, sulav, magus, mahlane, peaaegu ilma kivisrakkudeta. Sobib värskelt tarbida, aga ka mahla ja mehu valmistamiseks. Pirnid on koristusküpsed septembri keskpaigaks, säilivad heades hoiutingimustes paar nädalat.
Puu on nõrga, kuid püstise võraga. Puu hakkab varakult (juba teisel-kolmandal aastal) saaki kandma. Saagikas (keskmine saak puult 15-25 kg). Kompaktsema võra saamiseks on soovitav sobivas kõrguses latv maha lõigata.
Sordi talvekindlus keskmine. Külmadel talvedel hävib lühikesi viljaoksi. Haiguskindlus keskmine, ebasoodsatel kasvuaastatel nakatub pirnipuu kärntõvest.
