Miks kasvatada musta arooniat?
Must aroonia (Sorbaronia mitschurinii) on õunvili. Eelkõige võib teda vaadelda kui toiduainetööstuse head toorainet, ravivate omadustega marjakultuuri ravimi- ja kosmeetikasektorile ning värsket tervislikku söögimarja.
Arooniamari on täis bioaktiivseid toitaineid, vitamiine ja antioksüdante. Aroonia on antioksüdantide sisalduse poolest maailma tipus. Marjad sisaldavad rohkesti A, C, D, B-grupi ja P vitamiine ning mineraalaineid nagu rauda, kaaliumi, kaltsiumi, vaske, mangaani, joodi. Need on ühed maailma kõige rikkalikumad antotsüaniini- ja proantotsüaniiniallikaid, ületades mitmeid teisi supertoitudeks nimetatud marju.
Mitmed uuringud on veenvalt tõestanud, et regulaarne värskete arooniate tarbimine kaitseb tõhusalt vähi, neuroloogiliste tõbede, põletike, Alzeheimeri, diabeedi ja bakteriaalsete nakkuste eest. Lisaks aitab aroonia vältida neerukivide teket, taastada soolestiku limaskesta, ennetada käärsoolevähki ning ravida silmapõletikku. Hiljutised uuringud on näidanud, et aroonia on ka üks kõige vägevamaid relvi vananemise vastu, sest selle antioksüdantide tase on maailma marjadest kõige kõrgem − lausa 16 mikromolekuli 100 grammi kohta. Võrdluses hästi tuntud tervisliku metsamustikaga on aroonia antioksüdatiivne aktiivsus 4 korda kõrgem. Kõrge antioksüdantide sisaldus on relv vananemise vastu.
Marjades leidub palju ka karotiini, luteiini ja zeaksantiini. Aroonia tugevdab veresooni, eriti kapillaare, aidates seega ennetada insulte, infarkte ja on abiks hemorroidide ravi puhul. Aroonia tugevdab immuunsüsteemi võimet võidelda bakterite ning viirustega.
Kasvatamise vaatenurgast on aroonia üks kõige kergemini ja madalamate kuludega kasvatatavaid marja liike.
Aroonia tolmleb sordisiseselt ja ei vaja teisi sorte. Marjad püsivad põõsas pikka aega, kuni linnud need ära söövad. Külmakindlus: -37°C.