Miks rajada musta sõstra istandik?
Must sõstar (Ribes nigrum) on Eesti üks populaarsemaid aiamarju. 2022 aastal kasvatatakse musta sõstart Eestis 489 ha-l.
Tegu on varaviljuva marjakultuuriga, mille marju hinnatakse suure C-vitamiini sisalduse poolest. 2,5 dl musta sõstra marju sisaldab sama palju C-vitamiini kui väike apelsin. Näiteks päevane soovituslik C-vitamiini tarbimiskogus 100 milligrammi leidub keskmiselt 80 grammis mustades sõstardes. Sama koguse C-vitamiini saamiseks oleks vaja tarbida 200 grammi punaseid sõstraid või 230 grammi apelsini.
Uuringud on näidanud, et vitamiini hulk püsib enam-vähem sama ka marjade töötlemisel ja säilitamisel. Lisaks organismi tugevdamisele aitavad mustad sõstrad aeglustada organismi vananemist ning soodustavad keskendumisvõimet ja ajutegevust. See tuleneb suurest antioksüdantide sisaldusest marjades.
Kuigi enim on teada musta sõstra suur C-vitamiini sisaldus, leidub marjades ka erinevaid A- ja B-vitamiine. Need soodustavad organismi ainevahetust, on kasulikud nahale ja nägemisele. Näiteks tiamiin (B1) on vajalik süsivesikute lagundamiseks, riboflaviin (B2) on võtmeelement valgu ja rasva lagundamisel. Lisaks leidub mustsõstras ka vitamiine B3, B5, B6, B12, E ja mineraale - kaltsium, raud, magneessium, fosfor, kaalium, naatrium, tsink, vask ja mangaan.
Mustas sõstras sisalduvad flavonoidsed kemikaalid antotsüaniinid on kasulikud vananemise vastu ja osade uuringute tulemusel võib aidata ka vähttõve vastu võitlemisel. Flavonoidid koostöös kaaliumi ja gammalinoleenhappega aitavad langetada vererõhku. Mustasõstrakestad sisaldavad antioksüdantseid looduslikke pigmente antotsüaniine, mis annavad marjale punase, lilla või sinise värvuse.
Musta sõstra seemnetes on haruldast oomega-6-rasvhapete rühma kuuluvat gammalinoleenhapet.
Elmar
Viljad on suured ja mustad.
Põõsas jõulise kasvuga ja püstine-
Sort on keskvalmiv.
Saagikas.
Talvekindel.
Vastupidav haigustele.
Karri
