Miks rajada pihlaka istandik?
Pihlakat (Sorbus aucuparia) kasutatakse nii tava- kui ka alternatiivmeditsiinis.
Vili on kerajas väikeste seemnetega õun, aga kuna ta on väga pisike, siis kutsutakse teda rahvasuus marjaks. Õun on väga hapu, terava kirbe maitsega. Vili sisaldab 8% suhkrut: fruktoosi, glükoosi, sorboosi, sahharoosi. Vili sisaldab ka sorbiinhapet, millel on antiseptiline toime, samuti mikroelemente ja vitamiine: flavonoide, parkaineid, pektiine, eeterlikke õlisid, kiudaineid, askorbiinhapet, karoteeni ja glükosiide, sealhulgas amügdaliini. C-vitamiini hulk sõltub aastast ja kasvukohast ning seda võib 100 g marjades olla lausa 40–220 mg. Veel rohkem C-vitamiini leidub vaid kibuvitsa- ja mustasõstramarjades. Pihlakamarjad on rikkad vP, D-, K-, E-, B-gruppi vitamiinide poolest. Mineraalainetest leidub nendes rohkesti rauda, magneesiumi, kaaliumi, kaltsiumi, fosforit, räni, väävlit, mangaani.
Pihlaka värsked viljad on kibeda maitsega, aga esimesed öökülmad viivad kibeda sorbiinhappe lagunemiseni ja kibedus kaob ära. Pihlakast on aretatud sort, mis sisaldab suhkrut veelgi rohkem, kuni 9%, ja on magus juba enne öökülmi. Pihlaka toiteväärtus külmutamisel ei vähene.
Rahvameditsiinis kasutatakse pihlakamarju skorbuudi ja verejooksu vastu, diureetikuna, higistama ajava vahendina ja lahtistina. Pihlakad sisaldavad rikkalikult pektiinühendeid, mis suhkrutega ühinedes kaitsevad seedekulgla limaskesta, seovad ja viivad kehast välja mürgid.
Eesti vanarahva jaoks oli pihlakas kodu kaitsja, ning teati, et see puu on püha ja toob majja õnne.
Rosina
Vilja suurus 0,8 - 1,8 g.
Viljad punase- ja oranzilaigulised.
Hapu magusa maitsega.
Burka
